Jalgpallipoiste välisturniir: kogemus, mis liidab ja arendab!
Kõigil noortel mängijatel peaks olema võimalus võistelda välisturniiridel, sest see on heaks mõõdupuuks, kasvatab ja arendab noorte jalgpallurite maailma, milles nad elavad, ning aitab kaasa sellele, millest unistavad.
Saku Sporting 2013 poiste edasijõudnute võistkond osales 11.-13.augustil oma esimesel välisturniiril Rootsis. Rind julgelt kummis valisid treener ja oma laste võimetesse pimesi uskuvad lapsevanemad turniiriks eliittasemega BP Volkswagen Cup 2023. Turniiri korraldajaks on mängijate arvult Euroopa suurim jalgpalliklubi Brommapojkarna IF (ligi 4000 mängijat ja 700 treenerit). See andis mänguvõimalusi valides kindlust, et tegemist on hästi korraldatud ja hea tasemega turniiriga. Nii oligi!
Esimeseks välisturniiriks valmistumisel otsustasid ka lapsevanemad oma panuse anda ning korraldasid ise lastele suvise laagri, kus käisid näpunäiteid andmas ka jalgpallikoondises mänginud Sören Kaldma, Mark Anders Lepik, rannajalgpallikoondislane Rauno Nõmmiko, Saku Sportingu füsioterapeut Marten Männi, spordipsühholoog Gäthlyn Leppänen ja toitumisnõustaja Kristin Tamberg ja Saku Sportingu treenerid Erik Toomet ja Anton Noor.
Polnud kahtlustki, et poisid on heas mänguhoos ja tugevaks turniiriks valmis: kogu hooaja osaleti kohusetundlikult treeningutel, kodustel turniiridel ja võistlustel ning sõpradena hoiti kokku ka palliplatsi välistes tegevustes.
Samas võõrasse (jalgpalli)kultuuri sukeldumise ja välismaiste vastaste vastu mängimise kogemust ülemäära palju veel kogunenud ei olnud. Kerge värin ja ootusärevus hinges asusid 12 poissi, treener (Anton Noor) ja 22-liikmeline saatjaskond (+1 koer) Rootsi poole teele.
BP Volkswagen Cup poiste 2013 vanuseklassi võistkondi oli kokku 12: Rootsist (3), Norrast (2), Soomest (4), Lätist (1) ja Eestist (2). Erinevad mängustiilid, tehnilised võimed, mõtteviis ja taktikad, millega noormängijad sellel turniiril kokku puutusid, avardasid nende teadmisi ja kogemusi jalgpallist. Vähemtähtis ei ole ka tähelepanek, et põhjamaade võistkondadel on sakusporting´lik stiil: jääda igas olukorras viisakaks ja väärikaks, olla teisi austav ja tunnustav ning juhinduda ausa mängu põhimõtetest! Seega keskkond ja tingimused oma võimete realiseerimiseks ja heaks jalgpallimänguks olid ideaali-lähedased.
Sellest kogemusest õnnestus poistel kaasa võtta alagrupist üks võit, üks viik, kaks nappi kaotust ja üks korralik „saun“ võistkonnalt, kelle mängu kohta poisid, hoolimata kaotusvalust, imetlust väljendasid. Kohamäng võideti siiski positiivse emotsiooniga ja enesekindlalt 3:1. Kokkuvõttes 7.koht!
Kohtadest ja võitudest väärtuslikum on siiski võimalus end proovile panna, õppida ja areneda. Koos reisimisele, ühisele ajaveetmisele, treeningutele ja mängimisele kulutatud aeg avaldab noortele mängijatele mõõtmatult suurt mõju ning loob tõelise sideme, mis võib kanda neid järgmise(d) hooaja(d), hoida ja kasvatada motivatsiooni, et mängida parimat jalgpalli.
Miks me sellest kirjutame?
Selleks, et julgustada ka teisi võistkondi ja vanemaid: olge oma laste jaoks olemas, elage kaasa nende võitudele ja kaotustele, leidke võimalusi, kuidas oma laste arengut toetada ja kuidas neile elamusi pakkuda. Selliseid, mis liidavad ja arendavad.
Ühe võistkonna näitel julgeme öelda, et vahel ei olegi muud vaja kui armastust oma laste ja jalgpalli vastu; ühte suure südame ja organiseerimisvõimega lapsevanemat, kes lihtsalt kogu eelpool kirjeldatud turniiril osalemise tehnilise korralduse enda õlule võtab; treenerit, kes oskuslikult lapsi suunab ja juhendab ning lapsi, kes mängivad jalgpalli!
Sest meil on Üks klubi, üks hing!
teks ja pildid: Ingrid Vetka